„Tänu raskele ja järjepidevale tööle õnnestus mul toota vahuvein, mis on seni tuntud Champagne’i vahuveinist parem,” kirjutas József Törley 1882. aastal, kui otsustas rakendada Reimsis saadud kogemusi oma kodumaal.

Etyeki piirkonnas leidis ta mullastiku ja kliima poolest Champagne’i viinamarjakasvatuspiirkonnaga sarnased tingimused, mis sobisid vahuveinide tootmiseks täiuslikult. Siis leidis ta Budafokis, mis tol ajal oli tuntud kui Promontor, ideaalse koha viinamarja kasvatamiseks.

Nagu vahuveini kodumaal Champagne’i regioonis, leidus ka seal lubjakivist koopaid, mis tagasid kvaliteetse vahuveini valmistamiseks vajaliku ühtlase temperatuuri. Veinitöökoja seadsid sisse Prantsusmaalt pärit spetsialistid ja ka veinimeistriks sai prantslane Louis François, kes töötas seal kuni isikliku äri avamiseni.

József Törley ei olnud ainult silmapaistev ärimees, vaid ka hea veinimeister. Ta täiustas pidevalt oma veinitöökoda ja tootmistehnoloogiat.

Tänu temale juurutati Ungaris külmutamisega disgorging-meetod. Sajandivahetuseks oli tema veinikelder kõige moodsam vahuveinitööstus Ungaris. 1896. aasta millenniuminäituseks oli TÖRLEY veinikelder juba omandanud keiserliku ja kuningliku õukonna varustaja uhke tiitli ning tema vahuveinist räägiti kui Ungari tööstuse uhkusest.

20. sajandi alguses tunti TÖRLEY vahuveini kui Ungari vahuveini ja see konkureeris populaarsuselt Pesti operetiga. Seda nime seostati joovastava joogiga, mida pakuti kõikides hotellides, kohvikutes, restoranides, tantsusaalides ja baarides. Seda tõendavad tänini säilinud rikkalikult kaunistatud menüükaardid ja arveblanketid, mis ilmusid ka postkaartidel. 1907. aastal tähistas veinitööstus oma 25. aastapäeva.

Selleks ajaks olid TÖRLEY vahuveinid tuntud Ameerikast Austraaliani. Ettevõttel olid laod Hamburgis, Berliinis ja Kopenhaagenis. Kuid kõige suurema tunnustuse osaliseks sai TÖRLEY siis, kui vahuvein muutus populaarseks Pariisis. TÖRLEY vahuveinid olid maailma vallutanud! 1910. aastatel kasvas veinitehase toodang ligi 2 miljoni pudelini aastas. Üks etapp TÖRLEY eduloos aga lõppes 1944. aastal, kui tehase peahoone hävis pommitabamuse tagajärjel.

Pärast sõda kuni 1950. aastal toimunud natsionaliseerimiseni vegeteeris ettevõte vaid nelja töötajaga. Siis aga tõusis TÖRLEY tuhast nagu fööniks ja võttis tagasi oma juhtpositsiooni Ungari vahuveiniturul, tootes aastas 12–14 miljonit pudelit ja hoides enda käes ligi 50% siseturust. TÖRLEY vahuveine on juba üle 100 aasta iseloomustanud traditsioon, kvaliteet ja populaarsus nii Ungaris kui ka ülejäänud maailmas.